Lugu sellest, kuidas sealauta ehitame :D

Nüüd on siis voodrilauad värvitud kah. Valisime värviks rootsi punase ja minu arust on tulemus väga kena. Mehel on koguaeg enamvähem olnud mõtetes sellist värvi maja ja ega ma ei oskakski enam teist tooni teda ette kujutada.
Üks pilt siis kah äkki :P

Aknad tellisime Glaskekist. Nende hinnapakkumine sobis meile.
Elektrik vedas eelmisel nädalal kõik juhtmed ära ja ka kipsplaat on juurdeehitustel seinas. Kui alles karkass püsti oli, tundus see kõik juuube väike, aga nüüd on täitsa normaalne. Muidugi mõni kindlasti imestab, et kuidas saab u 130m2 suurune elamine normaalne tunduda, aga meie arust on seda üsna parasjagu. Praegu elame neljakesi 37m2 suuruses korteris, niiet võrdlusmoment on päris hea. Ma juba nii ootan, et saaks kõik valmis ja sisse kolida võiks. Järgmisena võtamegi ette wc ja vannitoa (ja vee- ning kanalisatsiooniprobleemi lahendamise kuna praegu pole majas vett ja kuivkäimla kohe kindlasti ei rahulda meid).
Alguses olime ülimalt positiivselt meelestatud ja lootsime, et jõuludeks on kõik valmis, aga ma siiski kardan, et see nii ei lähe. Pool suve on läbi ja juurdeehitused on valmis kipsini.
Probleeme on muidugi küll, kasvõi suhete koha pealt. Ma saan muidugi mõneti vanaisast aru - tema on selle algselt ehitanud ja nüüd tuleme ja teeme kõik ringi. Tal on kindlasti mulje, et kõik vana on meie arust kõlbmatu. Lahinguid on peetud ja peetakse veelgi kindlasti. Alles eile kuulsime, kuidas ainult laudal on rõhtvooder ja noh igasuguseid muid asju öeldi ka otse näkku. Ehk rahuneb kogu see olukord maha, kui kõik valmis on. Praegu, kui kõik pooleli on alles, on emotsioonid laes ja pingeid ikka tohutult...